Škoda Kodiaq endale nõrkusi ei luba

Škoda 4,7meetri pikkune ja sõltuvalt versioonist kuni seitse sõitjat mahutav maastikuauto saabub Eesti müügisalongidesse märtsikuu jooksul. Kuna turuletulek jääb veel kaugele, ei ole paigas ka hinnad, mis selguvad eeldatavasti jaanuaris.

Nagu öeldud, konkurentide puudust Kodiaqil karta ei tule, sisuliselt võiks siinkohal üles lugeda kõik linnadžiibid, kui tähestiku järgi võtta, siis Ford Kugast kuni Volkswagen Tiguanini. Siiski tuleb tähele panna, et Kodiaq on enamikust klassikaaslastest suurem ja praktikas väljenduvad lisasentimeetrid võimaluses tellida kolmas istmerida ja vedada palju pagasit.

Väga palju ruumi
Üks lähedasemaid linnadžiipe Kodiaqile on Nissan X-Trail, mis mahutab samuti kolmanda istmerea. X-Traili hinnakiri algab 21 990eurost. Kodiaqi-klassi linnadžiipide hinnavõrdlusega võiks täita mitu lehte, kuid üldjoontes saabki öelda, et hinnad algavad umbes 20 000 euro kandist, jäädes mõnel veidi allapoole, teisel jällegi natuke kõrgemale, sõltudes baasmootorist, veoskeemist, varustusest ja muudest asjaoludest.

Kuna Kodiaq märgib täiesti uut autoklassi Tšehhi automargi gammas, olgu selguse huvides lisatud, et 4,2meetrine Yeti on Kodiaqist väiksem, Octavia Scout umbes sama pikk, aga olemuselt siiski kõrgema kliirensiga (17 cm) sõiduauto, mitte maastikuauto.

Välimuselt esindab Kodiaq parimal moel Škoda disainisuunda: lihtne ja selge, margile iseloomuliku kujustusega radiaatorivõrega. Tehniliselt baseerub Kodiaq Volkswageni grupi MQB modulaarplatvormil. Rõhk sõnale modulaarne, sest tõesti, sellele rajanevad ka Seat Ateca ja Volkswagen Tiguan (aga samas näiteks ka mitmed sõiduautod), kuid mõlemad on väiksemad kui Kodiaq (Tiguan umbes 20 cm lühem ja Ateca umbes 30 cm) ja ka märkimisväärselt lühema telgede vahega (Kodiaqil 2,79 m, Tiguanil näiteks 2,67 m).

Need asjaolud juhatavad ka omakorda Kodiaqi erakordse ruumikuseni, taga istujate jalaruum on oma 104 sentimeetriga klassi suurim. Ega olegi midagi lisada: kaks eesmist istmerida pakuvad ikka väga avaraid olusid, kolmas, kui säärane autole tellitud, sobib pigem lastele.

Kui on tegemist kahe istmereaga autoga, mahutab pakiruum sõltuvalt reguleeritava tagaistme asendist 650–835 liitrit. Kui autos on kolm istmerida, aga kolmas pakiruumi põrandasse klapitud, siis mahub ära 560–765 liitri jagu pagasit. Kui kolmas istmerida on kasutusel, jääb pakkidele 270 liitrit. Kui aga Kodiaq on muudetud kaheistmeliseks, saab kaasa võtta kahe kuupmeetri jagu kraami. Neile, kellele liitrite virvarr suurt midagi ei öelnud, olgu sedastatud lihtsalt ja selgelt: Kodiaq mahutab palju.

Hõlbus kasutada
Interjööri saab iseloomustada kui kõige paremas tähenduses „tüüpilist Škodat”: vigurdamist siit ei leia, üldmulje on soliidne ja kvaliteetne. Juhikoht on üles ehitatud kiiduväärt selgusega. Viimasel ajal on mõnigi auto sundinud mõtterännakutele, et kuidas seda istmesoojendust nüüd lülitada saigi, aga Škodas käib see meeldivalt lihtsalt: vajutad nuppu ja iste läheb soojaks, tahad sõitjateruumi soojemaks, keerad lihtsalt nuppu. Mitte ei püüa sooja saada puutetundliku ekraani meeleheitliku toksimisega.

Eelöeldu ei tähenda, et Škodal kannab sarnane (kuid muidugi mitte päris sama) süsteem nimetust Care Connect. Ka see võimaldab telefoni teel abi kutsuda või teeb seda raskema avarii puhul automaatselt,juhtida mõningaid funktsioone nutitelefonilt, teha lihtsamat diagnostikat jms.

Mootorivalik koosneb kahest diislist ja kolmest bensiinimootorist võimsusega 125–190 hobujõudu. Kaheliitrist turbodiislit saab 150- või 190hobujõulisena, pöördemoment vastavalt 340 ja 400 njuutonmeetrit. 1,4-liitrine turboga bensiinimootor on kas 125- või 150hobujõuline, kaheliitrine, samuti turboga täiendatud bensiinimootor arendab 180 hobujõudu. 150hobujõulise bensiinimootori puhul väärib märkimist silindrite automaatne väljalülitamine – mootori madalal töökoormusel lülitatakse kütusesäästu nimel teine ja kolmas silinder välja.

Kütusekulu sõltub paljudest asjaoludest: kas on tegemist viie- või seistmeistmelise Kodiaqiga, kas see on esi- või nelikveoline, kas manuaal- või automaatkäigukastiga; kui viimane, siis kas kuue või seitsme käiguga. Mõned näited siiski: viiekohaline, nelikveoline, seitsmekäigulise DSG-käigukastiga ja 150 hj diiselmootoriga Kodiaq kulutab tehase andmetel keskmiselt 5,6 l / 100 km ning aeg 0–100 km/h on 10,2 sekundit; kui muud näitajad jätta samaks, aga mootor asendada 180 hj bensiinimootoriga, tuleb keskmine 7,3 l / 100 km ja aeg 0–100 km/h 8,0 sekundit.

Sõiduautolik juhitavus
Lõviosa proovisõidust mööduski viimase roolis – vilgas ja reibas kombinatsioon. Kui millegi kallal norida, siis häiris liig kõrge käigu eelistamine madala koormusega sõites, mis tähendab ka liiga madalaid mootoripöördeid ja mitte küll suurt, aga siiski tuntavat (ja tegelikult ju välditavat) vibratsiooni.

Mingit norimisruumi ei jäta aga Kodiaqi juhitavus. Hoolimata 18,7 sentimeetrisest kliirensist sõidab see kui sõiduauto: kaldub vähe, käitub konkreetselt, rool pakub maastikuauto kohta piisavalt tagasisidet. Muidugi ei ole Kodiaq mingi "sportlane", kuid kurviliel teel suudab see pakkuda sõidulusti, nii üllatavalt kui see 4,7meetrise ja 1,7tonnise maastikuauto kontekstis ka ei kõla. Esiratastel on MacPherson-tüüpi vedrustus, taga mitmikhoovad, mõlemal teljel ka stabilisaatorvarb. Sõidumugavuse kohta kõige laiemat hinnangut anda ei saa, sest proovisõit hulludesse oludesse ei viinud. Üldmuljena saab öelda, et vedrustusmugavus on keskmine, Kodiaq ei kuulu hõljujate hulka ega ole ka ülemäära jäik - parajalt mugav, piisavalt konkreetne.

Valikusse kuuluvad ka muudetava jäikusega amortisaatorid. Nelikvedu on lahendatud mitmekettalise siduriga, mis jagab veojõudu esi- ja tagarataste vahel vastavalt haardeoludele. Proovisõidurada maastikuosa ei sisaldanud, mistõttu saab sellest loodetavasti kirjutada pärast auto jõudmist Eestisse.

Loe artiklit tähismahus (PDF) SIIT.
-----------------------------------------------------------
Allikas: Autoleht, november 2016, Kristjan Sooper